Album: Terast mis hangund me hinge 10218
Ses mõõgas on mu isa äng,
raevus ta tagus seda mõõka,
ta pani üheksa hunti valvama seda,
et hoiaksin seda töö ja jõuga.
Kaitseksin kodu ja vanemaid,
põlispõlde, järeltulijaid,
et ei langeks vaenlase ees põlvili,
ja et ma tunneks, terases mu tuli!
[Chorus]
See on minu terase tuli, minu lõputu raev
ja minu terase tuli!
See on minu terase tuli, minu lõputu raev
ja minu vägevad hundid!
Selles mõõgas on mu isa hing,
ema iseloom nii kuri,
seda valvasid üheksa hunti;
temas lõõmab minu terase tuli!
Sügisel kord tuleb aeg,
kus taevas paistab verekarva,
tuuled on toonud äikesepilved.
Tormiga mul tuleb minna sõtta.
Mind ei kohuta torm, mind ei puhu tuuled,
mu hing pole õitsev kevad;
mul on hambad ristis, mul on verised huuled,
mul on mõõk, mis lõikab terast!
[Ch.]
Mu isa tagus terast kolm ööpäeva,
teised naersid tema annet,
kuid pärast olin ainus kes seisis oma mõõgal
ja olin pidanud oma vannet.
[Ch.]