Üksi jäätud siia olen,
siin leinas saarepuude all ma.
Tume tusk minu hinges

on loonud mind mu metsaisandaks.

[Chorus]
Mina olen metsahall,
vaarikaisand, metsaviha!

Ja kui see ongi kurbus mu hinges,
siis on see raev, mis ei muutu iial pisaraiks!

[Ch.]

Комментарии