Üksi jäätud siia olen,
siin leinas saarepuude all ma.
Tume tusk minu hinges
on loonud mind mu metsaisandaks.
[Chorus]
Mina olen metsahall,
vaarikaisand, metsaviha!
Ja kui see ongi kurbus mu hinges,
siis on see raev, mis ei muutu iial pisaraiks!
[Ch.]