Из альбома: Per aspera ad astra
Ema anna mul andeks, ma olen psühhopaat
Terve elu ei ole ma ravi saand
Sest, et kõik mis ma teen, tean olen valel teel
Mu närvid ei pea vastu, sisemuses keeb
Olen psühh raisk, ärkan öösel pimedas toas
Klõpsan lülitit avastan seina löödud noa
Mille kõrval kritseldusi mitu meetrit
Naise nimega, küüntega kraabitud tapeeti
Kananahk tuleb ihule, higi pihule
Näost valge, vahib keegi peeglist otsa minule
Siis korra võpatan, kuulsin klõpsakat
Avan ukse, ja näen meest, kes hoiab käes fotokat
Meeltesegadusest astun edasi ma Ning näen verist laipa lebamas maas
Veriseid rätikuid, veriseid nugasid
Ja kõike keda kunagi kõrvaldada lubasin
Jooksen ehmatusest magamistuppa
Minestan ning kukun pikali nurka
Ärkan hommikul ja kõik see on läind
Ema anna mulle andeks, ma olen hulluks läind
Ema anna mul andeks, ma olen psühhopaat
Terve elu ei ole ma ravi saand
Sest et kõik mis ma teen, tean olen valel teel
Mu närvid ei pea vastu, sisemuses keeb
Ma olen psühh raisk, hoia kui pääsen lahti
Ei pane vaid üht naist, kui näen siis tahtmist
Tean täpselt kui jõuan keskööl kadudes
Mul omad kasud sees, ma sul teen
Kohtume su sadul ees salakaval
Näeme lava taga, sel õhtul lööb mus välja vanapagan
Elan kaht elu üks tihti kaob mälust
Lünkadena meenub mets ja invaliidikäru
Kuid ei leia seost siis kassikuseleost
Ei mäleta ka seda, millal lahkusin peolt
Paljas käed verised, kõrval magab brünett
Möödub üks hetk, haaran klaasi kraanivett
Ilmselt tõi ta kaasa mind, sest ma ei saanud kus asun
Kõhklen, kas tal näkku vaadata üldse tasub
Keegi koputas, äratan kutt see lits ei ärka
Kaoks siit läbi rõdu, enne seda kui ta märkab
Ema anna mul andeks, ma olen psühhopaat
Terve elu ei ole ma ravi saand
Sest et kõik mis ma teen, tean olen valel teel
Mu närvid ei pea vastu, sisemuses keeb
Olen psühh raisk, vajan tervendavat süsti
Mütsi kergitan korra, enam ei seisa püsti
Kammib, miks sa ei lase magada mul Ülemiste trammis
Ja kes tõi mind äratama kuradi ansambli
Mammi, teeme pool grammi ja naerame koos krambid
Ja kinnita hambaklambrid
Ja kui tahan trambin jalaga oma kambris
Kustuta lambid (lambid, lambid, lambid, lambid)
Narrid, sa ei taha Kennylt ära võtta tema barbit
Vastaselt juhul lisan sul supi sisse karrit
Kevadest sügiseni elad mu farmis
Ja terve põlla künnad valmis
Taipoh kui põgened, seda jama pole tarvis
Ega ma veeni tarbi ravim seebikarbis
Kaotasid peegli pargis ja valge salli
Tulen lõhna järgi, pole võõras öine Tallinn
Ema anna mul andeks, ma olen psühhopaat
Terve elu ei ole ma ravi saand
Sest et kõik mis ma teen, tean olen valel teel
Mu närvid ei pea vastu, sisemuses keeb