Из альбома: Ingel
Olid mu torm, mis ei vaibunud,
olid kui öö, mis saladuseks jäi,
mängisid tuult ja jooksid mööda taeva laotuseid,
ununes muu ja unustasid mind,
varjuna teel käin su kannul ikkagi ma veel,
kuid tean muuta keegi sind ei saa,
ütlen ei, kuid tean et teen ma jälle vea,
ütlen ei, sest kunagi mul veab.
Miks ootan veel sind ikka mu teel,
miks loodan siiski praegu veel,
miks seda eal ei muuta saaga,
selles süüdi olla saa,
miks ma sind ootan koidu eel,
miks ihkan sind ma veel ja veel,
miks seda eal ei muuta saa,
selles süüdi olla saa.
Olid mu teel, ootasid aega
mõistsid et veel, sa peatuda ei saa,
hellitav tuul mind saatis siia igal kevad ööl,
otsisin muud, kuid nüüd mul hinges jääd,
varjuna teel käin su kannul ikkagi ma veel,
kuid tean muuta keegi sind ei saa,
ütlen ei, kuid tean teen ma jälle vea,
ütlen ei, sest kunagi mul veab.
...
Miks ma sind ootan koidu eel,
miks ihkan sind ma veel ja veel
miks seda eal ei muuta saa,
selles süüdi olla saa.
Miks ootan veel sind ikka mu teel,
miks loodan siiski praegu veel,
miks seda eal ei muuta saaga,
selles süüdi olla saa,
miks ma sind ootan koidu eel,
miks ihkan sind ma veel ja veel,
miks seda eal ei muuta saa,
selles süüdi olla saa.